BLRT kohtuotsus lõi pretsedendi

Detsembri alguses tegi riigikohus otsuse BLRT Grupi erikontrolli asjus. Riigikohus tühistas varasemate kohtuastmete otsused ja leidis, et väikeaktsionäridel on õigus taotleda erikontrolli ka tütarfirmades ning laiendas erikontrolli algatamise põhjuseid.

Lugu sai alguse kaks aasta tagasi septembris, kui BLRT väikeaktsionärid Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko, OÜ BLT Holding, Vladimir Toropov, Lidia Loginova ja Aleksander Kanter esitasid Harju maakohtule avalduse, milles palusid korraldada BLRT Grupis erikontroll seoses kontserni territooriumil aastaid ohtlikke jäätmeid käidelnud ettevõtetega OÜ Ökoloog ja OÜ BLRT Eko.

Ökoloog kuulub BLRT suuromaniku Fjodor Bermani tütrele Rimma Bermanile, kuid pole BLRT Grupi ettevõte. BLRT Eko aga kuulub BLRT Gruppi. Mõlema ettevõtte juhatuse liige oli siis Tamerlan Gussov, kes praegu on vaid Ökoloogi juhatuses.

BLRT enamusaktsionäride esindajad peavad aga otsust imelikuks, sest edaspidi tuleb nende hinnangul erikontrolli korraldamist otsustada kõhutunde põhjal. „Riigikohus tegi lahendi, millega andis vähemusosanikele ja -aktsionäridele õiguse sisuliselt kõhutunde järgi kohtutelt erikontrolli määramist nõuda,“ kommenteerisid Advokaadibüroo Raidla Ellex partner ja vandeadvokaat Arne Ots ja Raidla Ellexi advokaat Martin-Johannes Raude. „Ehkki kõnealune lahend tehti BLRT asjas, mõjutab see kõiki osaühinguid ja aktsiaseltse, mille vähemusosanikel või -aktsionäridel peaks tekkima soov äriühingu normaalset tegevust häirida.“

Nad lisasid, et kui varem kehtis eeldus, et erikontroll määratakse üksnes mõjuval põhjusel, siis alates 9. detsembrist kehtib eeldus, et üksnes mõjuval põhjusel jäetakse erikontroll määramata. „Võib oodata, et äriühingute juhtimine liigub üha enam kohtusaalidesse ning kiuslike vähemusosanike ja -aktsionäride meelevalda,“ märkisid kostja esindajad. „Olukord, kus äriühingute juhtkonnad peavad äriühingu majandamise asemel tõrjuma pahausksete osanike või aktsionäride nõudmisi, ettevõtluskeskkonda paremaks ei muuda.“

Teine vaidlus määrab suhteid

BLRT aktsionäride vahel käib teinegi vaidlus, mis tulevikus määrab juhatuse ja nõukogu omavaheliste suhete vahekorra.

Nimelt leidis Tallinna ringkonnakohus 30. novembril, et 2011. aastal vastu võetud ja BLRT nõukogu ning juhatuse vahelist info vahetamist reguleeriv eeskiri on tühine. Nimetatud eeskiri reguleerib infovahetust nõukogu ja juhatuse vahel. Samuti nõukogu liikmete vahel, sealhulgas BLRT kontserni juhtimist ja tegevust puudutavate aruannete, dokumentide ja andmete esitamise korda nõukogu liikmetele. Kohtuvaidluse põhjuseks saigi info liikumise piiramine. „Toona, kuni aastani 2014, oli nõukogu liikmeks ka üks väikeaktsionäridest Mihhail Gnidin. Alates infovahetuse eeskirja kehtestamisest aga piirati tema juurdepääs BLRT territooriumile ega võimaldatud enam tööruumide kasutamist,“ selgitas BLRT väikeaktsionäri Valeri Kovalenko tütar, õigusteaduskonna magister Annastassija Kovalenko. 

Hagi kohaselt oli eeskirja eesmärk Gnidini kui vähemusaktsionärist nõukogu liikme kõrvalelükkamine nõukogu sisuliselt tööst ning BLRT majandustegevust ja tulemusi puudutava informatsiooni varjamine tema eest. „Infovahetuse eeskiri nägi näiteks ette, et  BLRT nõukogu tööks vajalike dokumentidega on nõukogu liikmel võimalik tutvuda üksnes arvuti vahendusel ja väljaspool BLRT kontorit asuvas ning selleks eraldi ette nähtud ruumis,“ selgitas Kovalenko. „Ruumi on võimalik siseneda ja seal olevas arvutis dokumentidega tutvuda ainult nõukogu esimehe loal ning BLRT töötaja ja turvamehe järelevalve all.“ Ta lisas, et keelatud on interneti, koopiamasina, fotoaparaadi kasutamine. „Seejuures on dokumentidest ja infost koopiate tegemine keelatud, võimalik on see üksnes erandkorras mõjuval põhjusel nõukogu esimehe nõusolekul või käsikirjalise väljakirjutamisena,“ märkis Kovalenko. „Ruumi külastusest tuleb 24 tundi ette teavitada ning juurdepääs BLRT territooriumi muudele osadele on nõukogu liikmetel keelatud.“

Koordinaatori või turvamehe nõudel peab nõukogu liige viivitamatult ruumist lahkuma. Teatud liiki BLRT tegevust puudutav informatsioon ja dokumendid (info kehtiva hinnakujunduse kohta, osalemine hankekonkursil, läbirääkimised klientidega, info klientide kohta, info töötasude kohta, hinnakujundust puudutavad tulevikuplaanid, info tootmis-, tarbe- ja hoolduskulude kohta) on juurdepääsupiiranguga seni, kuni sellise info esitamist takistavad asjaolud on ära langenud.

Lisaks näeb eeskiri ette, et inforuumis sisalduv info ja dokumentatsioon ei pea olema täielik ega ei pea vastama nõukogu liikme taotletud info mahule. Samuti ei vastuta kontserni töötajad, agendid, direktorid või aktsionärid selle eest, et inforuumis kättesaadavad dokumendid ja info oleksid täpsed ja täielikud.

 

Kohus pidas eeskirja lubamatuks

Tallinna ringkonnakohus pidas lubamatuks, et nõukogu liikme teabe ja aruannete saamise põhjendatuse üle saab eeskirja kohaselt otsustada vaid nõukogu esimees või nõukogu. „Samuti et juhul, kui nõukogu liikme teabe ja aruannete päringut toetatakse, paigutatakse saadud andmed inforuumi, kus teabega tutvumine ja sellest väljavõtete tegemine on piiratud ning esitatavad andmed ei pea eeskirja kohaselt isegi tegelikkusele vastama,“ selgitas Kovalenko. Ta lisas, et juhul kui kohtuotsus jõustub sellisel kujul, siis loob see olulise pretsedendi paljudele ettevõtetele, kus tuumikaktsionärid püüavad piirata nõukogu liikmete ligipääsu informatsioonile, mis ei võimalda neil täita äriseadustikus nõutud ettevõtja hoolsuskohustust.

BLRTd esindava advokaadibüroo Raidla Ellex partner ja vandeadvokaat Arne Ots selgitas, et senise arusaama kohaselt ei pidanuks aktsionäril olema üleüldse õigust vaidlustada äriühingu juhtorganite otsuseid, mis aktsionäri ei puuduta ja millel pole väljapoole suunatud toimet, reguleeritakse üksnes organite omavahelist sisesuhtlust. „Nüüd aga ringkonnakohus mitte üksnes ei tunnustanud hagemisõigust, vaid tunnistas eeskirja ka kehtetuks,“ selgitas ta. „Tekkis kohtuotsus, millel reaalset toimet ei ole, sest olukorras, kus juhatus ja nõukogu on eeskirjaga töökorralduse alusena rahul, võidakse sisseharjunud korda äriühingu juhtimisel siiski järgida ning kui juhatus ja nõukogu peavad vajalikus töökorralduses midagi muuta, siis seda lihtsalt ka muudetakse.“ Ta lisas, et aktsionäridele on aga jällegi loodud võimalus „justiitskiusuks“ reaalselt mitte midagi andvate hagide esitamise kaudu.